Matkaauto.
Kuna teed on viinud mind igasuguste sõidukitega üle Eesti riigipiiri ja on proovitud elada sõiduautos, kui ka mingis kaubiku laadses olluses. Mingi hetk sai sõbra maasturiga Venemaa avarustes ringi sõidetud oli selge, et sõiduauto on sobilik ainult kämpingust - kämpingusse kulgemiseks. Hotelli puudumise korral on seis päris nutune, kui peaks 4 kesi mõned ööd sedaanis veetma. ( proovitud korduvalt - EI meeldi!!!) Seega pilk sai keeratud siiski maasturi poole. Suvel alustasin tasahilju ka auto otsinguid. Pool juhuslikult sain sõbralt info, et meie ühine tuttav müütab oma päevi ja reise näinud 4x4 veoskeemi omavat maasturit mis on juba aastaaega aianurgas vedelenud. Sai järgmine päev ühendust võetud ja vaatamas käidud ja ega siis midagi, sai see lustikummut koju toodud. Sõiduk on Mitsubishi Pajero 2,8 pikk kaubamaja. omab tõstet, vintsi ja veel natuke maasturile omaseid raudu ja vilesid. Eks aastaaega seismist ei mõju just hästi seega sai alustatud suuremaid taastustöid.
Esimese hooga hakkas pihta mahlade vahetusest ja elektrist.
Elektri osa oli päris hull ja aretatud oli palju. Kohati arusaamatult ja eks iga mees oli lisanud mingi juhtme kuhugi mis omal ajal oli midagi lülitanud või teinud. Kokku sai eemaldatud autost visuaalselt üks... paarsada meetrit mingeid kaableid ja releesid mis õieti kuhugi ei viinud ja kui isegi viisid, siis mitte nii nagu oleks pidanud. Seega, sai see kõik maha tõmmatud ja nullist, lisaseadmetele voolud veetud. Kaabeldus sai pandud kõik rüüsi ja läbi releede ja kaitsmete. lisaks lülitid leidsid endale mõnusama koha armatuuris ( kadusid küll keskmised ventilatsiooni avad, kuid sealt puhus niikuinii külma ainult sisse.
Salduskatte all võin öelda, et kui uus reis silme ees, siis aeg lihtsalt kaob... tundub, et nagu oleks teist, aga tutkit.
Kommentaarid
Postita kommentaar